• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 10.12.15, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pensioni kolmanda sambaga kaasneb lisatulu

Kolmanda samba tulumaksu soodustust saab vaadelda kui investeeringuga kaasnevat täiendavat lisatulu, kirjutab Swedanki investeerimisfondi juhatuse esimees Kristjan Tamla.
Swedanki investeerimisfondi juhatuse esimees Kristjan Tamla.
  • Swedanki investeerimisfondi juhatuse esimees Kristjan Tamla. Foto: Raul Mee
Näiteks on Eesti esimese vabatahtliku pensionifondi V1 klient, kes on alates fondi loomisest (1999. aasta aprill) iga kuu panustanud 50 eurot, säästnud tänaseks täpselt 10 000 eurot. Kuigi mineviku tootlus ei ütle midagi tuleviku kohta, on selle investeeringu väärtus kerkinud ligikaudu 12 500 euroni, millele lisandub pea 2200 euro ulatuses tagastatud tulumaksu. Kokku annavad need keskmiselt 8,3 aasta pikkusele investeeringule (raha on kogutud 16,5 aasta jooksul võrdsetes osades iga kuu, mitte ühekordse investeeringuna perioodi alguses) pea 50%ni ulatuva kasvu.
Kõik vabatahtlikud säästud (metsad, maad, kinnisvara jms), milles erinevad inimesed näevad oma pensionisammast, on kindlasti kiiduväärt rahapaigutused. Tulumaksusoodustus ja sellega kaasnev lisatootlus kehtib aga ainult pensioni kolmanda samba fondi- või kindlustuse investeeringutele.
Eesti eripära
Eesti maksusüsteemi on läbi aastate iseloomustanud kaks märksõna – proportsionaalsus ja erandite vähesus. Proportsionaalsus tähendab eelkõige seda, et erineva tasemega sissetulekuid maksustatakse sarnase maksumääraga. Sõltumata sissetuleku suurusest, kehtib ühesugune tulumaksumäär eraisikutele, ning sõltumata kasumi suurusest, ettevõtetele. Erandite vähesus seisneb eelkõige madalamate maksumäärade ning maksusoodustuste sisulises puudumises. 
Madalamate maksumäärade mõte on soodustada teatud kaupade ja teenuste tarbimist ning muuta see kättesaadavaks ka madalama sissetulekuga inimestele. Nii on mitmes Euroopa riigis näiteks toidukaubad või lastekaubad maksustatud madalamate käibemaksumääradega. Lisaks teatud kaupade ja teenuste tarbimise suunamisele võib maksuerisustega mõjutada ka inimeste laiemat käitumist, sealhulgas finantskäitumist. Näiteks soodustada säästmist või teatud liiki investeerimist.  
Vähe säästjaid
Eestis on niigi väheseid madalama maksumäära erandeid viimastel aastatel veelgi kärbitud. Ühtlustunud on enamike kaupade ja teenuste käibemaksumäärad ning kadunud või vähenenud on erinevad tulumaksusoodustused. Jättes kõrvale laste arvuga ja koolituskuludega seotud tulumaksu tagastused, on viimastest praeguseks sisuliselt säilinud vaid kaks peamist soodustust – tulumaksu tagastus eluasemelaenu intressidelt ning kolmanda samba pensioniinvesteeringutelt.
Kui eluaseme laenude subsideerimisega püütakse muuta kinnisvara kättesaadavamaks, siis tulumaksu tagastus pensioni kolmandalt sambalt peaks soosima vabatahtlike säästude kaasamist meie pensionisüsteemi. Üks märkimisväärne erinevus Eesti ja paljude vana Euroopa riikide pensionisüsteemide vahel ongi vabatahtlike erasäästude suurus. Mitmes riigis annavad erasäästud inimeste pensionist kolmandiku või kohati isegi suurema osa. Meil moodustavad kolmanda samba säästud praegu aga hinnanguliselt keskmiselt alla 5% oodatavast pensionist. Seejuures kuulub suhteliselt suur osa kolmanda samba pensionisäästudest keskmisest jõukamatele. Sotsiaalsest aspektist vaadates oleks ennekõike aga vaja erasäästudega turgutada keskmise või sellest madalama sissetulekute tasemega inimeste pensione.

Seotud lood

Uudised
  • 20.01.16, 08:30
Väikeinvestor: pensionisammas ajab nutu peale
Rahandusministeerium teatas sel nädalal, et hakkab pensionisammast parendama ning lisab garanteeritud väljamaksetele lisaks ka fikseeritud tähtajaga pensionilepinguid ja investeerimisriskiga pensionilepinguid. Väikeinvestor Rene Ilvese sõnul ajab II pensionisamba tootlus talle nutu peale.
Uudised
  • 20.01.16, 06:15
Investor: pensionisamba remont on pealiskaudne
Pangad peavad rahandusministeeriumi teise pensionisamba remondisuunda õigeks ja heaks, investorite hinnangul on aga tegemist pealiskaudse teemakäsitlusega.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele